Sinodist¶
Piiskoppide Sinod¶
Piiskoppide Sinod on Katoliku Kiriku nõuandev kogu, mis teeb koostööd paavstiga ja abistab teda tema ametis. See koguneb iga kahe kuni kolme aasta järel. See on alatine ka väljaspool istungjärke. See loodi Vatikani II kirikukogu osana.
Oma ametisseasumise algusest peale on paavst Frantsiskus väljendanud soovi tugevdada Kiriku juhtimise kollegiaalset poolt ja tema sõnul tuleks Kiriku vaimuande rohkem arvesse võtta. Ta on korraldanud olulisi sinodeid sellistel teemadel nagu perekond (2014), noored (2018) ja Kirik Amazonase piirkonnas (2019).
(Allikad: vatican.va , synod.va ja Vikipeedia)
Sinodaalsuse sinod¶
Sinodaalsuse sinod (või lihtsalt “sinod”) on Piiskoppide Sinodi 16. korralise peaassamblee lühinimetus. Sinod toimub 2023. aasta oktoobris Roomas.
Selle sinodi eesmärk on dokumenteerida selgemini Kiriku „modus vivendi et operandi“: kuidas Kirik igapäevaelus toimib, kuidas seda juhitakse, kuidas otsuseid tehakse, kuidas see avalikkusega koostööd teeb.
See modus vivendi et operandi on olnud selge algusest peale, aga pärast Vatikani II kirikukogu on tekkinud vajadus kirjeldada seda tänapäevases keeles. Paavst Frantsiskuse ajal hakkas tekkima selle jaoks sobiv nimetus: sinodaalsus.
Sinodaalsuse sinodit kokku kutsudes kutsub paavst Frantsiskus kogu Kirikut mõtisklema selle teema üle, mis on Kiriku elu ja missiooni jaoks otsustav.
Paavst Frantsiskus rõhutab, et „just nimelt seda sinodaalsuse teekonda ootab Jumal Kirikult kolmandal aastatuhandel.“ (Vademecum 1.2)
Selle sinodi ametlik teema on „Sinodaalse Kiriku jaoks – osadus, osalemine ja missioon“.
Osadus, osalemine ja missioon¶
Koos teel olles ja käidud teekonna üle koos mõtiskledes saab Kirik oma kogemuse kaudu õppida, millised protsessid võivad aidata tal elada osaduses, saavutada osalemist, end missiooniks avada. (ED, 1)
Osadus tähendab viisi, kuidas me suhtleme üksteisega igapäevaelus
Osalemine tähendab seda, kuidas me suhtleme oma organisatsiooni hierarhias
Missioon tähendab viisi, kuidas me suhtleme nendega, kes on Kirikust väljaspool
Need kolm tegevusala on üksteisega sügavalt seotud. Need on sinodaalse Kiriku elutähtsad alussambad. Nende vahel ei ole hierarhiat. Igaüks neist pigem rikastab ja suunab kahte teist. Nende kolme vahel on dünaamiline suhe ja neist kolmest tuleb rääkida koos.
Konsulteerimisetapp¶
Sinodiks valmistumine algab 2021. aasta oktoobris, kaks aastat enne tegelikku kohtumist, konsultatsioonikohtumistega igas piiskopkonnas. Selle etapi jooksul kuulame, mida Eestil on sinodil öelda.
Olulised kuupäevad Eestis:
17. oktoober 2021: piiskopkondliku etapi algus. Pühendusmissa igas koguduses. Peamine tähistamine Tallinna Pühade Peetruse ja Pauluse katedraalis kell 11.30.
oktoober 2021 kuni märts 2022: konsultatsioonikohtumised
aprill 2022: tulemuste kokkupanemine
Iga konsultatsioonikohtumise iga aruanne avaldatakse sellel veebilehel. 2022. aasta aprillis koostab põhirühm tulemuste kokkuvõtte, sest ei saa eeldada, et sinodil osalevad piiskopid loevad kõigi maade kõiki aruandeid. See kokkuvõtte tegemine on konkreetne protsess, mille jaoks Vatikan on andnud välja juhised, aga me ei ole veel otsustanud, kuidas neid Eestis ellu viia.
Rohkem kui pelgalt küsimustikule vastamisena on see etapp mõeldud pakkuma võimalikult paljudele inimestele tõeliselt sinodaalset kogemust, kus kuulatakse üksteist ja kõnnitakse koos edasi Püha Vaimu juhatusel.
Sinodi eesmärk ei ole luua dokumente, vaid „panna kasvama unistusi, tuua välja ettekuulutusi ja nägemusi, lasta lootusel õitseda, sisendada usaldust, siduda haavu, põimida kokku suhteid, äratada lootusekoidik, õppida üksteiselt ja luua ärgas leidlikkus, mis valgustab meelt, soojendab südant ja annab meie kätele jõudu.“ (ED, 32)